"Luule - see ei tule tuulest"

15.03 toimus Väätsa mõisas juba 13. maakondlik luulepäev “Luule – see ei tule tuulest”. Luulepäeval osales ligi 70 4.-9. klassi noort 8sast erinevast koolist, juhendajaid oli kokku 11 ning etteasteid 26. Lisaks luule esitamisele toimusid põnevad töötoad ning noortele esines Jalmar Vabarna.

Tavaliselt on luulepäeva teema seotud kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud teema‑aastaga, milleks sellel aastal on: laste ja noortekultuuri aasta. Seoses teema‑aastaga oli luulepäeva teemaks “Noore mure ja rõõm luules”. Selle teema kohta on öelda midagi igal noorel ning väga mitmed etteasted olid noorte enda loodud ja kirjutatud. Kasutatud oli ka erinevate luuletajate loomingut ning lisaks ka ansambli Terminaato loomingut. Kuulates noorte esitusi, viisid noored kõik kuulajad kaasa enda maailma, kus on tõesti nii rõõmud, mured, kordaminekud, mõned läbikukkumised, eneseületused ja naljakad seigad. Kõneldi: armastusest; sellest, kuidas leiti ema vana päevik ning kõik mõtted ja tunded olid ka tema noorusajal samad; filmiööst ja ema kurjustamisest; sellest kuidas lapsed mõtlevad ja asjadest aru saavad ning elu mõistavad; erinevuste mõistmisest ja tolereerimisest ning paljust muust, mis noori igapäevaselt ümbritseb.

Kui kõik etteasted olid kuulatud siis said noored osaleda töötubades. Töötubasid oli valikus kolm: luikede meisterdamise töötuba, mida juhtis Maiu Juht, žongleerimise töötuba, mida juhtis Riccardo, kes on Paide Avatud Noortekeskuses vabatahtlik ning kolmandaks töötoaks oli Jonas Nahkori poolt juhitud töötuba, kus räägiti Eesti räppluule “tumedamatest pärlitest”. Viimases töötoas uuriti näiteks räppar Beebilõusta loomingut läbi terve tema loomeperioodi, analüüsiti seda ning arutleti sellel teemal.

Lisaks töötubadele oli osalejatele ja juhendajatele esinema tulnud ka Jalmar Vabarna, kes innustas noori looma ja olema oma tegemistes julged. Vabarna laulis mõne laulu, mis oli tal valminud koos oma emaga, kui ta oli 16 ning mille oli ta kirjutanud ka ise. Enne oma etteaste lõppu laulis ta koos luulepäevalistega regilaulu, mis sai välja mõeldud kohapeal koos luulepäeva osalistega ning laulust käis ka läbi lause “luuletamine on mõnna”. Luuletama julgustasid ka žüriiliikmed (Evelin Puntso, Kersti Viilup, Helena Mägi). Žürii lõpusõnadest jäi kajama toetus ja julgustus ning, et see juba on suur samm, et oma loominguga on noored tulnud välja ning julenud astuda lavale.

Kogu luulepäeva eesmärk on innustada noori luulerada käima ning luulet looma. Luulepäeva muudab eriliseks see, et iga noor lahkub sealt eripreemiaga ning välja ei anta kohti. Sündmuse korraldamist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.