Koolitarvikute nimekiri igas vanuses laste vanematele!

Oleme täiskasvanutena oma käitumisega eeskujuks lastele!

 

Eesti Koolipsühholoogide Ühing annab teada, et et abivajajad saavad koolipsühholoogide nõuandeliinile helistada ka suvel.

 

Eesti Lastekaitse Liit lapsevanematele videoloenguid laste vaimse tervise toetamise teemadel.

Ma ei tea, kuidas oma lapsega hakkama saada! Mida ma tegema pean?

Kindlasti on iga lapsevanem tundnud, et enam ei tea, mida peale hakata. Seda näiteks “jonniva” väikelapsega või pidevalt nutiseadmes viibiva teismelisega.

Lapsevanemani jõuab meedia kaudu aina enam juhtumid ja lood vaimse tervises muredest, enesetappudest või seksuaalsest väärkohtlemisest. Aga kuidas lapsevanem teab, et tema lapsega on kõik korras? Ja kuidas lapsevanem ise vajalikku tuge saab? Ja kui lapsevanemad on jõudnud sinna maani, et paarisuhe vaatamata pingutustele, tuleb lõpetada või on juba lõppenud – mida siis peaks tegema?

Kuues lapsevanematele mõeldud videos vastavad spetsialistid Sinu küsimustele:

  1. Mida teha, kui lapsel on digisõltuvus?
  2. Kuidas toetada oma lapse vaimset tervist?
  3. Mida teha, kui mu laps mõtleb suitsiidile?
  4. Kuidas jääda rahulikuks, kui mu laps jonnib?
  5. Kuidas saada aru, et minu last on seksuaalselt väärkoheldud?
  6. Kuidas kooselu lõppemisel lahendada lastega seotud elukorraldus?

Videod alates 1. märstist – iga uus teema kahe nädala tagant.

Teemad ja küsimused on päris küsimused lapsevanematelt ning peredega tegelevatelt spetsialistidelt. Igapäevaelu, millega paljud lapsevanemad kokku puutuvad.

Iga teema all on täiendavat vaatamist ja lugemist, mis pidevalt täieneb.

Vene- ja ukrainakeelsed videod on samuti õige pea saadaval!

Loengud leiab aadressil: https://www.lastekaitseliit.ee/et/vajad-abi/videoloengud-lapsevanematele/

Hetkel on avaldatud kolm loengut, tulekul vee kolm.

 

Viimase kogukonnakohviku materjalid aktuaalsetel ja olulistel teemadel nüüd kenasti siit lugemiseks olemas!

Mis on uimastid ja kuidas need meie elu mõjutavad?

 

 

VEPA Käitumisoskuste Mäng meie koolis

Alates 2017. aastast rakendatakse meie koolis VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodikat, mille eesmärk on kaasa aidata õpilaste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengule. Meie koolis rakendavad VEPA metoodikat õpetajad Pille Viigipuu ja Kaire Tomingas. 

VEPA metoodika eripära seisneb selles, et mänguliste võtete abil õpetatakse lastele
eneseregulatsiooni. Eneseregulatsioon on oskuste kogum, mis hõlmab keskendumist, tähelepanu
ümberlülitamist, paindlikkust, püsivust, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise
kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk pandud ka tunnustamisele ja üksteise
märkamisele, mis toetab laste sotsiaalset ja emotsionaalset kompetentsi.

Rohkem informatsiooni VEPA metoodika kohta leiate VEPA kodulehelt .
Lisaks saab VEPAst lugeda brošüürist VEPA kodu.

Vaata tasuta saatesarju:

Kliki siia  

Teemad:

📌 Laste ja noorte õpimotivatsioon
📌 Kuidas mängulisus toetab õppimist ja huvi õppimise vastu?
📌 Mängulisuse olulisusest ajukoore arenemisel ja ka täiskasvanuna vaimses ja intellektuaalses vormis püsimisel
📌 Kuidas mängulisus mõjutab meid kui lapsevanemaid?

Esinejad: Kristjan Port, Aivar Haller.

Tõestatud:  juba 10 minutit ühist mängu päevas loob vanema ja lapse vahel parema suhte kogu eluks!  

  • Oluline pole lihtsalt koos mängimine, vaid lapse juhitud mängus kaasalöömine.
  • Juba 10 minutit päevas ühist lapse juhitud mängu arendab nende loovust ja enesejuhtimisoskust.
  • Lapsega mängimine loob parema suhte kogu eluks ning see toetab ta kasvamist enesekindlaks ja iseseisvaks inimeseks.

LOE LISAKS  

 

Kuidas käituda, kui klassis on positiivne kiirtesti tulemus?     

15.11.2021

Koolis negatiivse tulemuse saanud vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud õpilane saab koolitöös jätkata.

Positiivse testitulemuse saanud õpilane saadetakse koju. Vanem korraldab lapse testimise PCR testiga ja teavitab koheselt kooli direktorit testi tulemusest.

Vaktsineerimata ja haigust mitte läbipõdenud õpilane saadetakse koju. Seejärel, mitte varem kui 4. päeval kontaktist, tuleb teha PCR test.  Seni ei osale õpilane koolitöös ega klassivälises huvitegevuses.

Kui PCR test on positiivne, jääb õpilane edasi eneseisolatsiooni ja vanem võtab ühendust perearstiga.

Kui PCR test on negatiivne, siis tuleb õpilane kooli ja saab osaleda nii õppe- kui koolisiseses huvitegevuses.

Testimisest loobumise korral tuleb jääda täielikku eneseisolatsiooni 10 päevaks.

Haigustunnustega (nagu köha, ninakinnisus, peavalu, palavik, kurguvalu, kõhuvalu, nõrkus- ja väsimustunne) õpilane peab jääma koju ning pöörduma perearsti poole, kes otsustab järgmised tegevused. Nõu võib saada ka perearsti nõuandeliinilt 1220.

Haridus- ja Noorteamet
15.11.2021

7 soovitust lapsevanematele,
kuidas toetada last distantsõppel

Kuigi Eestis ei kehti praegu üleriigilist distantsõppe korraldust, on õpilasi, kes ei saa koroonaviiruse tõttu jätkuvalt igapäevaselt koolitundides käia, vaid peavad õppima kodus. Pikaaegne kodus õppimine paneb lapsevanemaid muretsema õpiharjumuse kadumise ja õpilünkade tekke pärast. Tartu Tamme Kooli õpetaja Viivika Keskküla ning Kose Gümnaasiumi õpetaja Katrin Taniste jagavad soovitusi, kuidas kodus õppivat last toetada.

  • Tehke selgeks, mis on seni hästi toiminud

Alustuseks küsige lapselt, mis tema arvates eelmistel distantsõppe perioodidel toimis hästi ja mis mitte. See toetab õpilase eneseanalüüsi oskust. Las ta ise pakub välja lahendusi, kuidas õppimist efektiivsemaks muuta.

  • Pöörake tähelepanu lapse ööune pikkusele

Võib tunduda levinud ja leierdatud teema, kuid selleks, et õppima saaks asuda, on vaja puhanud last. Distantsõppe perioodidel on ekraani taga olemist päeva jooksul tavapärasest rohkem ning sellega kaasneb aju ja keha kiirem väsimine. Klassijuhatajatena oleme distantsõppe perioodil puutunud kokku olukordadega, kus vähem struktureeritud õppepäevad andsid arvutimängude armastajatele rohkem võimalusi mängida ning seetõttu kannatas oluliselt õppimise kvaliteet. Vaadake näiteks hommikul, mitu tundi tagasi teie laps messenger´is aktiivne oli.

  • Päevakava päästab päeva

Tehke koostöös lapsega päeva- ja nädalakava ehk millal on õppimise ja millal muu tegevuse aeg. Jälgige kindlasti, et pingutust nõudvate ülesannete vahel oleksid ka pausid, kus saab silmi puhata ja end liigutada. Samuti on oluline lapsega kokku leppida, mis juhtub siis, kui päevakava ei täideta, näiteks kui pole õigeks ajaks õpitud või töid ära esitatud. Vanema poolt peale surutud piirangud tekitavad lapses trotsi ja tunde, et temaga ei arvestada. Kui noor on ise protsessi aktiivselt kaasatud, on ka suurem tõenäosus, et ta kokkuleppeid täidab.

  • Olgu märkmik või äpp, aga ülesanded kirja!

Koolipäeviku või märkmiku kasutamine on pigem kaduv nähtus (algklassides siiski veel hästi toimiv lahendus), mille mõjusid on kahjuks näha paljude õpilaste puhul – nad ei hooma enda õppeprotsessi ega seo kooliga seonduvad asju üheks tervikuks muu eluga. Samas leidub ka häid näiteid, kus õpilased planeerivad kooli ja eraelulisi asju telefonis, kasutades selleks kalendrit või muid ajaplaneerimise äppe. See võimaldab neil omada ülevaadet oma õppimisest, planeerida tegemist vajavaid ülesandeid, tegemata tööde järelevastamist ja igapäevaseid jooksvaid koolitunde.

Distantsõppe puhul on eriti oluline märkida ka veebitundide algusajad ning keskkonnad, kus need toimuvad. Soovitame koos lapsega leida tema oskustest ja vajadustest lähtuvalt parim keskkond, olgu selleks siis märkmik, A4 paber, telefoni kalender või kalendri koostamine arvutis.

Toetava meetodina võib kasutada tegevuskava täitmisel värvisüsteemi, kus erinevad värvid tähistavad tegemata, pooleliolevaid, tehtud ja/või ära esitatud ülesandeid. Selline lähenemine võimaldab lapsel paremini tegevusi planeerida ning ka lapsevanemal on parem ülevaade, kui hästi laps oma tegevustega järjel on.

  • Ärge jätke last koolitööga päris üksi

Tundke igapäevaselt huvi, mida laps päeva jooksul õppinud on, mis pakkus talle rõõmu, mis valmistas raskusi ja kuidas ta takistustega toime tuli. Leidke vähemalt paar korda nädalas see aeg, et kontrollida ka ise üle mõne harjutuse tegemine. Näiteks võtke vihik või töövihik, esmalt kontrollige, kas õpilase väide, et harjutus on tehtud, vastab tõele ning siis küsige mõni teemakohane lisaküsimus. Selline lähenemine võimaldab paremini mõista, kas laps on tõesti ise harjutuse teinud ja asjast aru saanud või on ta kiirustades teemasse süvenemata midagi kirjutanud. Oluline on vältida õpilünkade tekkimist, mis iseseisvalt teema omandamisel tekkida võivad.

  • Suhelge õpetajaga

Julgustage last olema õpetajaga tihedas kontaktis. Kui tal on raskusi tööjuhistest arusaamisel või mingil põhjusel on takistatud veebitunnis osalemine, tuleb sellest kohe õpetajale teada anda. Küsige ka ise julgelt klassijuhatajalt või aineõpetajalt nõu, kuidas saaks kodu last toetada, sest omavaheline kommunikatsioon on distantsõppe ajal väga olulise tähtsusega.

  • Laske olla iseseisev, kuid olge vajadusel olemas

Ärge unustage, et teil on laps, kes vajab täiskasvanu tuge – isegi kui ta ise väidab vastupidist. Laps ei pea ise kõigi asjade eest vastutama, kui ta selleks veel valmis pole. Lubage tal võimalikult palju ise tegutseda, aga andke teada, et teie tugi on tal igal juhul olemas ja seda ka siis, kui kõik asjad ei õnnestu päris nii, nagu soovisite või kokku leppisite.

Lisainfo:
Haridus- ja Noorteamet
opetaja@harno.ee
+372 53003098



Hoia ennast ja oma lähedasi!

Hea lapsevanem! Praegune aeg on keeruline – Sul on mitmeid rolle, mida täita, ja kõik justkui ootavad midagi. Töökohustused, laste eest hoolitsemine, majapidamistööd, paarisuhe, võib-olla ka mure lähedase pärast – Sind peab jätkuma kõigi ja kõige jaoks. Aga kuidas Sul endal läheb? Kuidas Sul päriselt läheb? Kutsume Sind üles kõige keskel märkama ka iseennast ja oma vajadusi. Lasteabi pakub tuge mure või segaduse korral. Helista 116 111, kirjuta info@lasteabi.ee või vestle www.lasteabi.ee kaudu. Veebilehelt www.tarkvanem.ee leiad infot laste kasvatamise kohta ja nippe, kuidas iseennast hoida ja toetada.


Abi ja info olukorra kohta riigis ja kuidas sellega paremini toime tulla.

Siit leiad vaimse tervise abi ja head lugemist. Sisene SIIT .

Teave kriisi ja piirangute kohta SIIT .


Kooliõde: koolilastel on pidev unevõlg

Laste toitumisharjumuste kõrval valmistab kooliõdedele muret laste unevõlg. “Kipume unustama, et uni on samasugune füsioloogiline vajadus nagu toit, jook ja õhk, mida hingame. Muide ilma söömata suudab inimene vastu pidada kauem kui magamata,” juhib 21. Kooli kooliõde Jana Kilg tähelepanu une olulisusele.

Loe lisaks SIIT

Unine koolihommik. FOTO: Vida Press. Lõuna Eesti Postimees

Infokanalid

Väljavõtted: Haridusvaldkonda puudutavates küsimustes on kõik varem saadetud soovitused ja juhendid leitavad HTM kodulehelt www.hm.ee/koroona. Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nõu, kuidas kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada, telefonil 7350 750. Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee. Kõigi koroonaviiruse leviku ja selle ennetamise meetmetega seotud küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247. Peame meeles, et kriisiga toimetulek ja Eesti elu avatuna hoidmine sõltub igaühe käitumisest ja sellest, kuidas me kehtestatud piiranguid täidame!